Eesti on innovaatiline väikeriik, keda võib mitmel viisil teistele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele eeskujuks tuua. Praktiliselt kogu lävimine riigiasutuste ja pankadega on tehtav internetis ning Eesti riigivõlg on Euroopa Liidu riikide hulgas madalaimal tasemel. Kas see tähendab, et Eesti elanikud võivad tuleviku suhtes muretud olla?
Pensionieaks valmistumine ja pärandvara haldamine
Eesti pensionisüsteem ei ole küll Euroopa halvimate hulgas, kuid sellele on siiski omased kõik teiste Euroopa vananevate ühiskondade probleemid.
Kuldplaatide või -müntide korrapärane ostmine võib pakkuda täiendavat kindlustunnet ning tagada rahuliku pensionipõlve.
Kodus hoitav kuld ei sõltu elektrist ega internetiühendusest ning on haavamatu nii häkkeritele kui ka energiakriisidele. Kulla hind kipub käima finantsturgudega vastasjalga – ajalooliselt on kulla hind kriisiaegadel tõusnud.
Kui miski läheb valesti, võib kullale alati loota. Kui kõik läheb hästi, võite kulla mugavalt järeltulevatele põlvedele jätta.
Globaalsed kriisid
Praegune buum on kestnud juba kaks korda kauem kui viimase seitsmeteistkümne tsükli keskmine kestus. Mitmed aktsiaindeksid teevad rekordeid. Teoreetiliselt paistab pilt väga ilus. Tegelikult aga on paljud eksperdid juba mõnda aega langust ennustanud. Räägitakse mullist kõigis sektorites – kinnisvaras, aktsiaturgudel, autotööstuses, ettevõtete võlakirjades, krüptovaluutas …
Enese mingil määral kullaga kindlustamine on mõistlik. Ükski mull ei kesta igavesti ja mida suuremaks see paisub, seda valjemini see lõhkeb. Eesti majandusel võib küll hästi minna, kuid meenutagem, et 2008. aastal langes OMX Tallinn 21,33%.
Küberjulgeolek
Ulatuslikult IT-võrkudele tugineva riigina on Eesti küberrünnakutele ja küberterroristidele iseäranis haavatav. Ka parimad turvameetmed ei ole sajaprotsendiliselt kindlad. Murdmatut kaitset ei ole olemas – Eesti sai selle õppetunni 2007. aastal.
Kätte on jõudnud uus ajastu, kus küberrünnakud on igapäevased. Häkkerite rühmitused, keda sageli toetavad riigid, sihivad mitte üksnes konkreetseid asutusi vaid ka terveid riike (Stuxneti viirus Iraanis, Venemaa APT28 ja BlackEnergy rünnak Ukrainas, Põhja-Korea Lazarus Group). E-riik on küberkurjategijatele ahvatlev sihtmärk. Pangandussüsteemi või elektrivõrkude halvamine ja muud rünnakud võivad vallandada tõsise kriisi ning muuta krüptovaluutade ja pangakontode kasutamise võimatuks. Sellises olukorras võib ainsaks praktiliseks lahenduseks osutuda sularaha, kulla ja hõbeda kasutamine.