BÖRSILANGUS AJENDAB VÄÄRTUSTAMA KULDA

Hiina börsiinvestorid loevad kokku kaotusi. See-eest on süda rahul neil, kes on usaldanud investeerimist kulda.

Globaalse majandusliku mõõna perioodil, mis sai alguse 2008. aastal, tundus Hiina majandus eriti tugev. Maailmakriisi kiuste kasvas Hiina sisemajanduse kogutoodang 2009. aastal 8,7% võrra. Lääneriikides on halvenenud olukord kinnisvaraturul. Samal ajal vallutas Hiinat hullumeelne ehitusbuum – kõrg- ja keskklassi esindajad haarasid kinnisvara, enamasti plaaniga selle pealt teenida. Kinnisvarahindade tõusu ei pandud tähele lootuses, et see toob tulu, mis võimaldab laenude väljamaksmise. Nii kasvas suur spekulatsioonimull. Enamiku neist korteritest ei saanud kahjuks välja üürida, sest omanikel ei õnnestunud leida üürnikke, kes oleksid olnud suutelised üüri maksma. Vastavalt hinnangule on Hiinas 52 miljonit vaba korterit ja 90% neist on omandatud just investeerimise eesmärgil.

Õnnetutele üürileandjatele on jäänud hiigelsuured hüpoteeklaenud ja asustamata pindade hinnad on hakanud alla langema. Niisuguses olukorras otsustasid Hiina võimud luua järjekordse mulli, et inimestel püsiks mulje, et riik õitseb ja nad ise saavad üha rikkamaks. Kui keskmine kodanik ei saa endale lubada korteri- või majaostu,siis miks mitte tekitada temas mulje, et tema vara on kasvamas,tekitades börsibuumi?

Maakleribürood korraldasid aktsiate mastaapse krediidiga müügi. Piisas väikesest sissemaksest, et osta suur aktsiapakett.Nii sai alguse suur börsimöll ja investorid jäid finantsasutuste võlgnikeks. Sellise strateegiaga kaasneb suur investeerimisrisk. Niiviisi loodud suure nõudluse juures tõusid aktsiate hinnad liiga kiiresti ja keegi ei märganud, et normaalsuse piir sai ületatud. Selle aasta esimese viie kuu jooksul on 40 krediidiasutust andnud aktsiate ostuks rohkem kui 7 miljardit jüaani laenu. Juba üksnes aprillist maini kasvas selliste laenude maht 44% võrra.

Investeerimiskuld ja usaldusväärsus läbi aegade

Erinevalt teistest aktsiaturgudest, kus on rohkem professionaalseid mängijaid, moodustavad kohalike individuaalinvestorite vahendid Hiinas 85% börsikapitalist. Välismaa investorite osalus on tagasihoidlik.

Suurt tõusu ja sellele järgnevat mõõna kinnitab nt Shanghai Composite Index, mis oli selle aasta alguses 3200 punkti ja ulatus juunis 5000 punktini ehk 150% rohkem kui aasta tagasi. Hiljem toimunud mõõna ajal langes see 3800 punktini.

Valitsus tegi meeleheitlikke katseid börsi päästmiseks läbi intressimäärade vähendamise, kohustuslike reservide kärpimise, samuti veenis fonde aktsiad sisse ostma või maakleritasusid vähendama. Kriitilisel hetkel peatati kahe tuhande ettevõtte noteerimine. Ent tuleb tunnistada, et kuigi langus sai peatatud, kogesid investorid ikka kaotusi ja jäid silmitsi aktsiate ostuks saadud tasumata laenudega.

Juuni alguses ulatus aktsiate hinna ja netotulu suhtarv (P/E) tasemeni 100, aktsiate noteerimise languse järel jäi see tasemele 57. Niisugune suhtarv oli veel ikka kõrge ja näitas turu ülekuumenemist, seega polnud edaspidine korrigeerimine välistatud. Võrdluseks võib näiteks tuua Ameerika indeksi S&P500, mille puhul P/E näitaja on umbes 20.

Aktsiate ümberhindamise tulemusena, kui 3,2 triljonit dollarit oli otsekui sulanud, langes autode müük Hiinas kuu jooksul 3,2% võrra. See oli esimene niisugune langus viimase ligi kaheaastase perioodi jooksul.

Meenutamist väärivad ka Hiina valitsuse targad teod, mis on motiveerinud inimesi hoiuseid kulda investeerima. Kullaostu puudutav kogunõudlus ehete, kangide ja müntide näol moodustas möödunud aastal 974 tonni. Börsilanguse järel käesoleva aasta juunis ei uskunud hiinlased enam väärtpaberite noteerimise kasvu kestvusse ja hakkasid ostma kulda. Seda tõestab teave kullakange ja kuldmünte pakkuvatest poodidest, kus on märgatud arvestatavat käibekasvu.

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

enEnglish (English) ruРусский (Russian)