DIVERSIFIKATSIOON

Investeerimiskunst tugineb portfelli sisu optimaalsele valikule, nii et oleks võimalik saavutada ettenähtud kasum aktsepteeritava riskitaseme juures.

Sellist eesmärki on võimalik saavutada kapitalipaigutust ratsionaalselt sooritades, ehk valides vastavalt investeerimisportfelli aktivasid paljudest klassidest, erineva turukäitumise iseloomuga. Tänu sellele väheneb portfelli tundlikkus turukonjunktuuri kõikumistele, mis võimaldab piirata investeerimisriski. Selline investeerimisviis on portfelli analüüsisi esemeks.

Õigesti laiali jagatud portfelli puhul kompenseeritakse ühe aktiva kaotus täielikult või osaliselt  kasumiga teistelt aktivatelt.

Kaasaegsed diversifikatsioonimeetodid põhinevad Markowitz’i mudelile, milles aktivate valik viiakse läbi tuginedes:

Investeerige kulda. See hoiab oma väärtust

  • tulumäärale
  • standardist hälbiva riski hindamisele
  • tulumäära muutuste korrelatsioonile

Tulumäära määratakse kindlaks ajalooliste hindade muutuste põhjal valitud ajavahemikus. Riskimäär on kõrvalekalle tulumäära standardist.  Korrelatsioon tähendab kahe erineva tulumääraga aktsiate seotud mõju teatud ajavahemikus, ja selle mõõduks on Pearsoni korrelatsioonikordaja. See omab väärtust vahemikus <-1;+1>.

Positiivne korrelatsioon tähendab, et ühe aktiva tulumäära tõusule lisandub teise aktiva tulumäära tõus. Mida kõrgem on koefitsent, seda ühtlasem on hindade muutus. Negatiivne korrelatsioon esineb juhul kui ühe aktsia tõusuga kaasneb teise aktsia allaminek. Nullkorrelatsioon ilmneb kui aktsiate tulumäärad ei ole omavahel seotud.

Positiivne korrelatsioon esineb tihti aktsiaturgude tõusude ja languste ajal. Esimesel juhul siis, kui investorid on nakatunud entusiasmiga ja ostavad järjest enam aktsiaid. Teisel juhul siis, kui investorid püüavad paaniliselt aktsiatest lahti saada. Positiivne või nõrk korrelatsioon iseloomustab erinevate klasside aktsiaid, mille hindamisele avaldavad mõju muutuvad näitajad. Tuginedes selliste aktsiate valikule, on võimalik üles ehitada hea tulumääraga aktsiaportfell. Mida väiksem on portfelli sisu omavaheline korrelatsioon, seda suurem diversifikatsiooni kasumlikkuse määr ilmneb langenud investeerimisriski korral, ilma olulise kogu portfelli tulumäära languseta.

Enne kui koostada investeerimisportfell, tuleks valida erinevatesse klassidesse kuuluvad aktsiad, millede hinnad on üksteisest sõltumatud või mis reageerivad mingile turunäitajale erinevalt.  Neid peetakse küllalt alternatiivseteks ja nende hulka kuuluvad muuhulgas hedging-tüüpi fondide aktsiad, mitteavalike (era)fondide aktsiad, kinnisvara, struktureeritud kaubad, kuld, hõbe, kunstiteosed, vein, viskid, vanad autod ja samuti erinevad kollektsioonid.

Koostades hajutatud riskimääraga investeerimisportfelli tasub silmas pidada ka aktivade arvu. Praktika on näidanud, et suurimat kasu riskimäärade hajutamisest saavutavad kuni 15 aktivaga portfellid. Seega ei tasu seda piiri ületada kuna kasvavad ülekandetasud ja samuti riskianalüüside töömahukus.

Et määrata optimaalset portfelli koosseisu Markowitzi mudeli abil, on kasutusel matemaatilised algorütmid, mis võimaldavad aktivade arvu ja teatud osakute osaluse ümberarvutusi. Aktsiaportfelli koostamisel eeldatakse, et tulevikus on suhted noteeritud osakute vahel enam-vähem samad kui noteerimishetkel, mis on üheks portfelli analüüsi nõrgaks kohaks. Nii ei saa me ju kindlad olla, et tulevikus on valitud aktsiate hinnamuutuste kõver samasugune nagu minevikus.

Eri aegadel valitud osakute kasumimäärade seotust näitab korrelatsiooni madalaim matriits. Nagu näha, iseloomustab kulla ja hõbeda hindu kõrge korrelatsioonitase, samuti ka NYSE ARCA Gold Bugs Index (HUI) aktsiaid, mis hõlmab ka Ameerika suurimate kullatootjate aktsiate noteerimist NYSE börsil.  Kõrge negatiivsema korrelatsiooniga on börsil märgitud kuld ja Ameerika Ühendriikide dollar. Mida nõrgem on dollar, seda kallim on kuld ja vastupidi.

Baseerudes korrelatsioonimatriitsis sisalduvatele andmetele, mis tuginevad Markowitzi matemaatilisele mudelile, läbi oskusliku vastavate aktivate osaluse valiku, saab üles ehitada optimaalse investeerimisportfelli, kindla kasumimäära ja investeerimisriskiga. Niisiis pole mõtet investeerida üheaegselt ainult kõrge positiivse korrelatsiooniga osakutesse. Näidisportfell võiks sisaldada börsil noteeritud firmade aktsiaid, korporatsioonide võlakirju või riigipanga võlatähti, kulda ja kinnisvara. Ainult selliselt talitades hoiame au sees tarka nõuannet: „ära pane kõiki mune ühte korvi”.

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) ruРусский (Russian)