Investeerimiskuld esineb käibes investeerimismüntide või kangide kujul. Selline kuju kergendab nii kulla standardiseerimist kui ka sellega kauplemist.
Kuldmüntide või kullakangide väärtus sõltub nende kaalust, kullaproovist ja kulla turuhinnast. Populaarseimate investeerimismüntide hulka kuuluvad Lõuna Aafrika Krugerrand, Ameerika Kotkas, Kanada Vahtraleht, Austraalia Känguru ning Hiina Panda.
Müntidel võib olla kindlaksmääratud nominaalväärtus, mil pole midagi ühist neis sisalduva kulla väärtusega. Toodetakse ka münte, millel on peal antud üksnes kullasisaldus, nt 1 unts (31,1035 g). Krugerrandi või Ameerika Kotka puhul küünib kullasisaldus 91,6% (22 karaati), mistõttu mündi kaal on suurem selles määratud väärismetalli sisaldusest. Enamus münte sisaldab kulda prooviga .999 või isegi .9999 (Kanada Vahtraleht).
Kuld sobib suurepäraselt investeerimiseks, sest sellest müntide või kangide hind on jäigalt seotud kulla hinna noteeringutega börsil, millele on lisatud tootmishind ja kauplemismarginaal. Reeglina ei oma enamik investeerimismünte kollektsioonväärtust, need on mõeldud üksnes investeerimiseks. Puuduvad ka limiteeritud seeriad, rahapajad toodavad niipalju münte, et vastata nõudlusele. Varasemate aastate kuldmündid on kollektsionääride huviobjektiks, ja nende hind on kõrgem uute müntide hinnast. Selliste väheste erandite hulka kuulub näiteks aasta-aastalt muutuva kujundusega känguruga münt, mille mõned emissioonid on limiteeritud.
Elanikkond ostab investeerimise eesmärkidel nii kuldmünte kui kange. Turul on saadaval kangid kaaluga alates 1 grammist kuni 1 kiloni. Seevastu müntide kaaluvahemik on 1/20 untsist kuni 1 untsini. Mõned rahapajad, näiteks Austraalia Perth Mint, vermivad ka suurema kaaluga münte. Isikupärased on kõrgendatud viimistlusastmega (proof) mündid, mis sobivad hästi eriliseks kingituseks. Nende toodang on limiteeritud ja viidud vastavusse turu nõudlusega.
Nagu näha, mõned mündid, mis on justkui määratud investeerimismüntideks, võivad osutuda unikaalseks tänu kas piiratud seeriale, aastakäigule, kujundusele mündi esi- või tagaküljel või teostuse kvaliteedile. See lisab neile kollektsioneerimisväärtust, mil on hinnamõju müntide teisesel turul. Euroopa Komisjon annab igal aastal välja nimekirja investeerimismüntidena tunnustatud kuldmüntidest. Nimekiri omab juriidilist jõudu kõigis EL liikmesriikides.
Investeerimine kuldehetesse ei oma erilist mõtet, lähtuvalt võrdlemisi madalast kullasisaldusest ühikus. Poolas ulatub see enamasti 58,8 %. Juveelitoodete hindu mõjutavad muuhulgas teisedki näitajad, nagu meisterliku käsitöö hind, (vääris)kivid ja kauplemismarginaal, mis võib olla üsna kõrge olenevalt kauplusest. Sellise väärtasja edasimüük on võimalik ainult vanametalli kulla hinnaga, seega suure allahindlusega. Inimesed ei lahku meelsasti endale kuuluvatest sentimentaalset väärtust omavatest kuldehetest. Siiski suurte majanduskriiside ajal on nad valmis vahetama ehted sularaha vastu, leppides kaotusega. Selline situatsioon oli ka finantskriisi ajal, kui teiseselt töödeldava kulla hulk kasvas märgatavalt.
