Jäätmevaba majandamine: elage jäätmeid tekitamata ja säästke

Kas tunnete, et võiksite vähem ressursse raisata? Peaksite mõtlema, kuidas elada jäätmevabalt. See uusim ökoloogiline trend aitab lisaks jäätmetekke vähendamisele ka raha kokku hoida. Õppige loodust säästes raha säästma.

Jäätmed ja raiskamine on meie põlvkonna jaoks suur probleem. Me raiskame elektrienergiat, vett, toitu ja aega. Kõik see maksab palju raha. Mõelge kas või sellele, kui palju aega raiskate sotsiaalmeedias. Vaadake oma vee- ja elektriarveid – küllap näete, et need võiksid olla väiksemad. Kuidas siis raiskamist ja jäätmeteket vähendada? Jäätmevabaduse liikumine püüab sellele vastata.

Mis on jäätmevabadus?

Statistikaameti andmetel tekkis 2016. aastal Eestis elaniku kohta 376 kg jäätmeid. Seda on üsna palju, iseäranis võrreldes Bea Johnsoni perekonnaga – need jäätmevaba eluviisi eesrindlased tekitavad aastas kõigest purgitäie jäätmeid. Jäätmevabadus tähendabki jäätmetekke minimeerimist. Kõlab lihtsana, aga pole seda teps mitte.

Jäätmevabadus reaalsuses

Loomulikult algab jäätmetekke vähendamine jäätmete sorteerimisest ja ringlusseviimisest. See ei ole siiski kõik – oluline on minimeerida juba poest koju toodava pakendimaterjali hulka. Toidupoes on seda kõige raskem teha, kuna praktiliselt kõik toiduained alates juustust ja võist ning lõpetades pasta ja riisiga on pakendatud. Jäätmevabaduse eestkõnelejate jaoks on see probleem lahendatav, sooritades sisseoste ökopoodides ja teistes väikepoodides, kus müüakse kaalutooteid. Kilekottide ostmise asemel tuleks kodust kaasa võtta riidest poekott või muu kott.

Investeerimiskuld ja usaldusväärsus läbi aegade

Säästliku inimesena kortsutate ilmselt kulmu, mõeldes väike- ja ökopoodide kallimatele hindadele. Tõepoolest – mahepõllumajandus on ajamahukam ja kulukam ning seetõttu on mahetooted kallimad. Samas näitavad mitmed teadusuuringud, et mahetoit sisaldab võrreldes masstoodanguga oluliselt vähem kartsinogeenseid ühendeid. Tervis on ju hindamatu, kas pole?

Kodune korduvkasutamine

Kõige lihtsam on ilmselt loobuda plastpudelitest. Te ju joote päevas 1,5 liitrit vett, nagu soovitatakse? Kahetsusväärselt paljud ostavad vett poest. Isegi kanistrites ostes on poevesi kraaniveest sadu või isegi tuhandeid kordi kallim. Kraanivesi on kõikjal Eestis joodav ka keetmata. Pudelivee ostmisest loobudes aitate ka loodust säästa.

Ostetud taarat ei pruugi alati olla vaja kohe taaraautomaati viia – enne võib seda kasutada näiteks joogivee või mahla kaasavõtmiseks. Iseäranis pikka aega saab kasutada klaaspudeleid.

Kasutage omaenda karpe

2103. aastal kuulutas New York sõja vahtplastist topsidele ja toidukarpidele. Me kõik oleme filmides näinud, kuidas New Yorgis inimesed tööle rutates valgest topsist kohvi rüüpavad. Onet Businessi andmetel oli New Yorgi elanike kohvilembuse tulemuseks ligikaudu 20 000 tonni vahtplastjäätmeid aastas . Täna ei saa Big Apple'is kusagil kohvi vahtplasttopsis kaasa osta.

Huvitaval kombel on see trend jõudnud ka Euroopasse. Paljud kohvimüüjad pakuvad omaenda topsi kasutajatele allahindlust. Kui ostate sageli väljast toitu kaasa, tasub toidukarpi kaasas kanda. Vahtplastkarbi hind lisatakse paljudes kohtades eraldi tšekile.

Mõelge ette ja võtke ringlusse

Pöördume tagasi kodu juurde, sest just siin on võimalik kõige rohkem säästa. Jäätmetekke minimeerimisele tuleks mõelda juba poeskäike planeerides. Ostke üksnes seda, mida tõepoolest vaja on, ning käige sagedamini poes, et vältida ostetud toiduainete riknemist.

Paljudele tuleb see üllatusena, kuid jäätmevabadus puudutab ka toiduaineid endid, mitte üksnes nende pakendeid. Täpsemalt tuleb mõelda sellele, mis toiduainetest järele jääb. Tehke kartulikoortest, õunasüdametest ja muust sellisest komposti. Selleks ei pea olema maakodu – ka korterisse võib osta nägusa komposteri. Võite hoida seda rõdul või kraanikausi all ning kasutada komposti potilillede väetisena.

fot. StockSnap, pixabay.com, CC0

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)

Ala Wilk