Praegu on kulda ja hõbedat lihtne igalt väärismetallidega kauplevalt ettevõtjalt osta. Võimalik on valida mitmesuguse suuruse, päritolu ja tootmisaastaga müntide ja plaatide vahel. Ka suuremate kogustega pole probleemi. Aga kas olukord jääb alati selliseks? Kas nõudlus väärismetallide järele võib tõusta, kui pulliturg peaks naasma või inflatsioon hoogustuma? Kas sel juhul piisaks turul pakutavast hõbedast kõigile, kes seda osta soovivad?
Hõbedadefitsiit tähendaks, et nõudlus hõbedaturul ületab pakkumist oluliselt ning hõbeda ostmine poodidest ja e-poodidest on raskendatud. Nõudlus peaks ületama ka hinnatõusust ajendatud reservide turuletoomise tõttu lisandunud pakkumise. Kas selline olukord on üldse võimalik?
Kaevandamine
Hõbedatootjate ühenduse Silver Institute andmetel on 2006. aasta algusest 2015. aasta lõpuni esmane pakkumine nõudlust ületanud vaid kolmel korral. Ühel aastal oli vahe ligi null (2012), ühel aastal 38,8 miljonit untsi (2010) ja ühel aastal veidi üle 50 miljoni untsi (2009). Pakkumine koosneb peamiselt kaevandamisest, aga ka teistest allikatest (nt vanahõbeda ringlussevõtmine).
Aastas toodetakse keskmiselt ligikaudu miljard untsi hõbedat, millest üksnes 20–30% vermitakse plaatideks ja müntideks. Ülejäänu jõuab tööstusesse. See tähendab, et ehkki hõbedat tuntakse eelkõige väärismetallina, on sellel toormaterjalina palju tähtsam roll.
Hõbedat kasutatakse peale investeerimismüntide ja -plaatide vermimise ehtetööstuses, meditsiinitööstuses, nanotehnoloogias, elektroonikas ja mujal. Hõbedat leidub põhimõtteliselt kõikjal.
Kuidas siis on – kas rahapajadesse jõudvad miljonid untsid hõbedat on liiga suur või liiga väike kogus?
Investeerimismüntide ja -plaatide tootmine
1980. ja 1990. aastatel valitses väärismetallide jaoks karuturg. Selles pole küsimustki. 21. sajandi esimesel aastakümnel seevastu pöördus turg pullipoolele – seda näitab sel ajal vermitud maailma populaarseimate investeerimismüntide hulk.
Näiteks American Eagle, Canadian Maple Leaf ja Vienna Philharmonic.
Kas 2015. aastal vermitud 300 miljonit untsi on suur kogus? Mis saab huvi kasvamisel? Mis juhtuks, kui igaüks maailmas tahaks omada vähemalt ühte untsi hõbedat?
Kui palju on hõbedat ja kui palju on investoreid?
Loomulikult ei ole igaüks 7 miljardist inimesest investor. Väga paljude jaoks piisaks puhtast veest, täis kõhust ja võimalusest elada rahus. Need aga, kellel on elus rohkem vedanud, mõtlevad, kuidas raha enda heaks tööle panna. Tuleb välja, et hõbedaturu 1980. või 2011. aasta tasemele viimiseks piisaks suhteliselt väikese osa likviidsete inimeste mobiliseerumisest.
Oletame, et 1% Euroopa ja Ameerika Ühendriikide elanikest otsustab teha alternatiivse investeeringu (kahjuks nimetatakse väärismetalliinvesteeringuid endiselt nii), ostes untsi hõbedat. Kas 1% on realistlik eeldus?
Tegelikult on see isegi konservatiivne hinnang, kuna näiteks USA-s omab aktsiaid või muid finantsvarasid 55% täiskasvanutest. Poolas oli 2014. aastal üle 200 aktiivse väärtpaberikonto ja 2015. aastal väidetavalt 2 miljonit investeerimisfondiga liitunut. Teistes Euroopa riikides on olukord tõenäoliselt sarnane. Teeme oma analüüsi siiski tagasihoidliku 1% eeldusel. Oletame, et mingil põhjusel suureneb meedia ja investorite huvi hõbeda vastu.
Üks protsent Ameerika Ühendriikide ja Euroopa täisealistest elanikest on ligikaudu 6,4 miljonit inimest (Euroopas ja Ameerika Ühendriikides elab kokku 1,065 miljardit inimest, kellest vähemalt 60% on täisealised). Oletame nüüd, et kõik nad otsustavad osta untsi hõbedat kuus. Kui kauaks 300 miljoni untsi suurusest investeerimishõbeda aastapakkumisest piisab? Üsna kauaks: kui igaüks neist ostaks ühe untsi kuus, kuluks aastaga vaid veidi üle veerandi 300 miljonist untsist. Kas see tähendab, et defitsiidi teke on välistatud?
Tegelikult mitte. Arvesse tuleb võtta ka teisi, mittetriviaalseid tegureid.
Olulised tegurid
Esiteks on untsi hõbeda hind praegu üsna madal, alla 20 dollari / 17 euro. Portfelli hajutamiseks või spekuleerimiseks investeerijate käsutuses on palju rohkem vaba raha. Realistlikumal eeldusel, et igaüks eelnimetatud rühmas ostab kuus mitte ühe, vaid 20 untsi hõbedat (selle hind oleks ikkagi vähem kui poolel untsil kullal), läheks nõudluse täitmiseks vaja üle 1,5 miljardi untsi hõbedat! Sellisel nõudluse tasemel jätkuks hõbeda aastatootmisest kõigest 8 kuuks.
Aga mis siis, kui osa investoritest tahab osta rohkem kui 20 untsi kuus?
Teiseks võib potentsiaalsete hõbedaostjate arv Ameerika Ühendriikides ja Euroopas olla palju kõrgem kui 6,4 miljonit.
Kolmandaks on nimetatud rühma käsutuses tohutud rahalised vahendid. Loomulikult on väga ebatõenäoline, et selline mass korraga väärismetalliturule tormaks, kuid juba mõnest protsendist praegu aktsiatesse, võlakirjadesse ja hoiustele paigutatud rahast piisaks, et tõsta hõbeda hinda suhteliselt lühikese ajaga sadu protsente. Lisaks tuleb meeles pidada, et alates sellest, kui hõbeda hind 1980. aastal rekordi tegi (ligi 50 dollarit untsist), on raha ostujõud oluliselt langenud. Mõned arvavad, et selliseid hindu ei näe me enam kunagi. Eks igaühel ole oma arvamus.
Neljandaks võtsime seni arvesse vaid Euroopat ja USA-d. Kui hõbe Londoni, New Yorki ja Zürichi turgudel rekordeid lõi, osalesid selles ainult USA ja Lääne-Euroopa investorid. Praegu investeerib väärismetallidesse peaaegu kogu maailm. Muu hulgas Hiina (esimene riik maailmas, mis aktiivselt soosib väärismetallide ostmist kodanike poolt) ja India (see riik on kulla järele hull, aga ka üks maailma suurimaid hõbedatarbijaid). Arvesse tuleks võtta ka paljusid väiksemaid majandusi.
Viiendaks: 300 miljonit untsi (täpsemalt 292,3 miljonit untsi) investeerimishõbedat, millest oma analüüsis lähtusime, põhineb rekordilisel 2015. aastal. Seniste hõbedaleiukohtade tühjenemisel võib see kogus oluliselt väheneda. Sel juhul jääks investori kohta veelgi vähem hõbedat.
Järeldused
Kõike eelnimetatud arvesse võttes on tegu üsna plahvatusohtliku olukorraga – kui huvi hõbeda vastu peaks tõusma, oleksid tagajärjed ettenägematud. Erinevalt kullast meeldib hõbedale üllatada. Ehkki hõbeda hind kipub kergemini langema (2011. aasta aprilli rekordtasemetega võrreldes on hõbeda hind langenud ligikaudu 65%, samas kui kulla hind on sama aasta septembri rekordtasemega võrreldes langenud vaid veidi üle 36%), pakub see investoritele ka potentsiaalselt suuremat tootlust. Hõbe on loomult volatiilne vara ning hõbedasse investeerimisega kaasneb risk, mida on siiski võimalik turgu ja selle ajalugu tundma õppides minimeerida. See on potentsiaalse kasumi seisukohalt väga oluline.
