Kaubandussõda – mõõduvõtt Hiina ja Ühendriikide vahel

Uudis, et Ameerika Ühendriigid kehtestavad teatud Hiinast imporditavatele kaupadele 25% tariifi, tekitas Aasia turgudel paraja segaduse. Ka Wall Street ei jäänud puutumata ja see on vaid eelmäng teistele plaanitavatele muutustele.

Intellektuaalomandi kaitse

Peamised Hiina-suunalised süüdistused on seotud intellektuaalomandi kaitsega või õigemini selle puudumisega. Tegu ei ole tühjade sõnadega. Donald Trump lubas oma valimiskampaanias muu hulgas kaitsta Ameerika ettevõtteid konkurentide ebaausate võtete eest.

Siinkohal tasub märkida, et üliliberaalse turumajanduse teele pööramise järel on Hiinast suhteliselt lühikese ajaga saanud majanduslik superjõud, mis ei jää Ameerika Ühendriikidest palju maha. Pole üllatav, et hulk Ameerika ettevõtteid on oma tegevuse Hiinasse kolinud. Trumpi ajal tehtud maksumuudatuste tulemusel on mitmed neist, näiteks Apple, hakanud osaliselt koju tagasi pöörduma. Trump täidab oma valimislubadusi üsna efektiivselt.

22. märtsil allkirjastas president dokumendi, millega kehtestati Hiina importkaupadele tariifid kogusummas 60 miljardit dollarit. Üheks põhjustest on ilmselt suur kaubandusbilanss. Eelmisel aastal eksportisid USA ettevõtted Hiinasse 130 miljardi dollari väärtuses kaupu, samas kui Hiinast USA-sse veeti kaupu rohkem kui 500 miljardi dollari väärtuses. Vahe on tohutu. Hiina omalt poolt õhutab leeke, jätkates näiteks ammuaegunud patentide kasutamist.

Hiina reaktsioon

Hiina andis vastulöögi. Juba 24. märtsil teatas Peking, et kehtestab tariifid Ameerika Ühendriikidest imporditavatele kaupadele.
„Hiina kaubandussõjas järele ei anna – me võitleme lõpuni,” ütles Hiina suursaadik Ameerika Ühendriikides Cui Tiankai.

Hiina kaubandusministeerium teatas plaanist kehtestada tollimaksud sellistele kaupadele nagu puuviljad, pähklid, sealiha, aga ka näiteks terastorud. Jõudu võitlemiseks Hiinal jagub – arvud näitavad selgelt, kumb riik on tugevam eksportija. Ameerika Ühendriikide süüdistused, mis puudutavad intellektuaalomandi kaitset, paistavad täiesti uues valguses, kui võtta arvesse Hiina patendiavalduste arvu.

Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) andmetel esitas Hiina juba 2016. aastal 1,3 miljardit patendiavaldust, mida oli kaks korda rohkem kui Ameerika Ühendriikidel. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et Hiina kulutused teaduse ja tehnoloogia arendamisele on viimase 20 aastaga tõusnud 0,5 protsendilt 2,1 protsendile SKP-st. Võib öelda, et pikas perspektiivis peaks intellektuaalomandi kaitse eest seisma Hiina ise.

Mida teeb Euroopa Liit?

Euroopa Liit on seni jäänud Ühendriikide tariifidest puutumata. Kui USA peaks siiski tariifid kehtestama, vastaks Euroopa Liit kindlasti samaga. Kaubandussõda ei soovi praegu ei Ühendriigid ega Euroopa Liit. Tasub märkida, et ametlikult ei ole Hiina turul tariifide kehtestamine sõja kuulutamine, vaid kutse läbirääkimistele.

Teisalt lööb kahe hiiu mõõduvõtt siiski aktsiaturgude investorisuhetes laineid.

Tülist tingitud langused

Ehkki alguses näis, et Wall Street reageerib Trumpi otsusele positiivselt, pöördus turg kiiresti langusesse. Veebruarikuu langustest taastuv Dow Jonesi tööstusindeks kukkus 2,1%, Nasdaq langes 2,43% ja S&P 2,1%. Kõige enam kannatasid välisturgudele, iseäranis Hiinale keskenduvad ettevõtted. Olukord maailma turgudel mõjutas negatiivselt ka dollari kursse. Samas võivad Euroopa investorid hakata Hiina turule orienteeruvatesse ettevõtetesse ettevaatlikumalt suhtuma. Märtsi lõpus lisas pinevust Föderaalreservilt oodatav otsus intressimäärade tõstmise kohta. See mõjutas nii aktsiaturge kui ka kulla hinda.

Wall Streeti olulisemate aktsiaindeksite reaktsioon tariifidokumendi allkirjastamisele Trumpi poolt, allikas: stooq.pl
Wall Streeti olulisemate aktsiaindeksite reaktsioon tariifidokumendi allkirjastamisele Trumpi poolt, allikas: stooq.pl

Hiidude heitlus

Hiina kasvu vaadates on selge, et Ameerika Ühendriikide positsioon maailmamajanduse teenäitajana on ohus. Hiina praegune kasvukiirus ei pruugi küll olla jätkusuutlik, kuid üldised tulevikuväljavaated on head. Ameerika Ühendriikide praegu positsioon on tugev, kuid sellest tulenevalt on tal vähem arengu- ja kaasajastamisruumi. Hiina teatud piirkonnad on arengus väga mahajäänud ning seetõttu on riigi tervikuna suur arengupotentsiaal.
Ameerika Ühendriikide majandusliku võimsuse alustalaks on dollar, mis seisab naftakaubanduse toel. Ühena suurimatest naftatarbijatest võib Hiina avaldada naftatootjatele survet dollaritehingutelt jüäänitehingutele üleminemiseks.

Tasa sõuad, kaugele jõuad

Investeerimisgeenius Warren Buffet rõhutab sageli, et aktsiaturg on masin, mis kannab kannatamatute raha üle kannatlikele. Turgu ja selle praeguseid trende jälgides tasub neid sõnu meelde tuletada. Pidage meeles, et tormilistel aegadel, kui tulevik paistab tume, võib olla parim aeg osta.

Photo by Freddie Collins on Unsplash

polski (Polish) English