Küberturvalisus Eesti näitel

Majanduse üleüldise digitaliseerimise ajastul räägitakse üha häälekamalt küberturvalisusest. Mida rohkem era- ja riigisektori teavet küberruumi viiakse, seda suuremaks muutuvad riskid. Sisuliselt paneme kõik munad ühte virtuaalsesse korvi. Lisaks ei ole riigiasutuste infosüsteemide turbestandardid alati tipptasemel.

2017. aastal on tehnoloogia, sh riigiasutuste digitaliseerumine arenenud nii kiiresti, et praeguseks tundub iseenesestmõistetav, et iga riik peaks tegema kõik enda võimuses oleva häkkerite rünnakute ennetamiseks. See ei olnud alati nii. Loomulikult on alates interneti loomisest küberturvalisust oluliseks peetud, kuid suhtumine sellesse oli pigem pealiskaudne. Alles esimesed küberrünnakud panid riigiasutusi tunnistama efektiivsete turvameetmete tähtsust.

Eestis sai kõik alguse kuulsast Tallinna vabastajate monumendist ehk rahvasuus Pronkssõdurist. See püstitati Tallinnas 1947. aastal, mälestamaks 1944. aastal linna sakslaste käest vabastamisel hukkunud punaarmeelasi. 2007. aasta 26. aprillil otsustas vabariigi valitsus monumendi jalamile maetud säilmed üles kaevata ja ümber matta ning monumendi enda sõjaväekalmistule teisaldada.

Eestlaste jaoks on Pronkssõdur alati sümboliseerinud üleminekut saksa okupatsioonist nõukogude okupatsiooni. Samas on Eestis suur (uusimatel andmetel 25,6%) vene vähemus, kelle hulgas valitsenud vastasseis monumendi teisaldamisele päädis rahvarahutustega.

Rahutustes hukkus üks inimene ja üle viiekümne inimese sai kehavigastusi. Ehkki Venemaa avalikult mässajaid ei toetanud, on viidatud eestvedajate sidemetele Venemaa jõuametkondadega. See on ka mõistetav, võttes arvesse Teise maailmasõja ehk Suure Isamaasõja sümboolset tähendust venelaste ja Venemaa jaoks.

27. aprillil 2007 kell 22:30, kui vene noored Tallinna tänavatel politseiga maid jagasid, käivitati Eesti Vabariigi valitsuse veebisaitide vastu massiline rünnak. Esimese laine algatasid antifašistliku noorteliikumise Naši häkkerid. Tegu on Venemaa valitsuse toetatava organisatsiooniga, mida seostatakse eelkõige Vladimir Putini isikukultusega ning võrreldakse selliste paramilitaarsete organisatsioonidega nagu Hitlerjugend. Kiiresti liitus hulk teisi küberkuritegelikke organisatsioone, suur osa neist Venemaalt, ning Eesti riigi infosüsteemid hangusid.

Kolme nädala jooksul õnnestus häkkeritel blokeerida kõik valitsuse veebisaidid ning erakondade, politseiameti, koolide ja isegi kahe suurima Eesti panga veebilehed. Pangad pidid oma veebiteenused ja tehingusüsteemid ajutiselt peatama, et klientide raha kaitsta. Eesti oli halvatud – peaaegu kogu ühiskonna toimimine alates pangamaksetest ja internetipõhistest tehingutest kuni haldusorganite ja kohtute tööni aeglustus oluliselt.

Küberrünnakute tipphetkel oli ohus ka inimeste raha. Raske on kujutada ette suuremat lööki kui kodanike ilmajäämine oma säästudest sellisel raskel hetkel. See kogemus näitab, kui oluline on oma sääste piisavalt ja teadlikult hajutada. Lisaks aktsiatele, hoiustele ja võlakirjadele tuleks kõrvalepandud raha investeerida ka kulda, hõbedasse ja muudesse materiaalsetesse varadesse.

fot. methodshop, pixabay.com, CC0

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)

Wojciech Czekaj