Kulla ostmiseks on palju võimalusi – rohkem kui kunagi varem

Kui otsustate investeerida kulda, on selleks hulk viise. Võite lihtsalt plaadi või mündi osta või siis pöörduda virtuaalturule. Käsitleme neid võimalusi lähemalt.

Virtuaalne kullaturg tugineb kahele sambale: futuurid ja indeksfondid. Teiseks alternatiiviks on veebipõhised kauplejad, kuid nende kuulumine virtuaalsele turule on vaieldav.

Futuurid

Futuur on tuletisinstrument. Selle ostja saab müüja ja ostja vahel sõlmitud lepingu tingimustel õiguse osta või müüa alusvara ettemääratud hinnaga ettemääratud tulevasel ajal. Futuuri hind sõltub alusvara hinna muutumisest.

Futuuride kontekstis ei saa jätta rääkimata maailma suurimast kullabörsist Comex. See asub New Yorgis ning hoiab kulda, mida kasutatakse ostu-müügilepingute arveldamisel poolte kohustuste täitmise tagamiseks.

Investeerimiskuld ja usaldusväärsus läbi aegade

Comexi igapäevastes aruannetes avaldatakse investoritele oluline teave kullavarude kohta – kui palju on Comexi hoidlates kulda ja kui suur osa sellest on kaubeldav. See teave aitab investoritel prognoosida futuuride riskitaset.

Hoidlakulla ümber käivad juba aastaid arutelud. Osa analüütikutest ja investoritest kahtleb, kas füüsilistest kullavarudest piisab futuuride tagamiseks. Mõned väidavad, et tegu on spekulatiivse turuga, mistõttu kuld võib olla maailmaturul oluliselt alla hinnatud. Kui võtta arvesse kulla sajanditepikkust rolli ihaldusväärse ja eksklusiivse kaubana, oleks suur hinnakorrektsioon üllatav.

Kullafondid

Futuuribörsidel (nt Comex) kujundavad kulla hinda peamiselt kullatootjad ja suured investeerimispangad. Sarnaselt ülejäänud finantsturgudega pääsevad väikeinvestorid kullaturule peamiselt indeksfondide kaudu. Indeksfondid emiteerivad ja ostavad osakuid turuhinnaga, mis sõltub kulla turuhinnast.

Osakute tagatiseks on fondi ostetud kuld, mida hoitakse sõltumatus hoidlas, tavaliselt pangas. Investor võib talle kuuluvad osakud igal ajal kulla vastu vahetada või siis turuhinnaga raha eest müüa.

Maailma suurim kulla indeksfond on SPDR Gold Shares (GLD). Eelmisel aastal oli selle hoidlates ligikaudu 820 tonni kulda. 2011. aastal, kui kulla hind peamiselt indeksfondide investeeringute toel tõusis, oli fondi hoidlates tervelt 2700 tonni kulda.

Indeksfondide populaarsus investorite hulgas on põhjendatav mugavusega, kauplemise lihtsusega ning kullatagatise olemasoluga. Investeerimisrisk sõltub kulla hinna ja valuutakursside muutumisest, aga ka sellest, kui suurel määral vastab tõele indeksfondide esitatud teave nende kullavarude kohta.

Indeksfondide tegevust on ka kritiseeritud. 2011. aastal kergitasid indeksfondid kulla hinda ja mõjutasid kahe järgneva aasta jooksul hinna kohanemist. Indeksfondid võivad teha päevas mitme tonni väärtuses tehinguid. Ehkki kõik tehingud peavad toimuma füüsilise kulla tagatisel, on keeruline, ehkki mitte võimatu seda väliselt kontrollida.

Veebipõhised kullakauplejad

Veebipõhised kullakauplejad erinevad mõnevõrra futuuribörsidest ja indeksfondidest. Sellesse kategooriasse võib arvata ka tavalised e-poed, kuid hiljuti on paljudes riikides, sh Poolas populaarsust kogunud innovaatilisemad kulla ostmise viisid.

Tegu on platvormidega, mis võimaldavad kaubelda praktiliselt piiramatute kullakogustega. Üks maailma suurimatest sellistest platvormidest pakub investoritele võimalust osta soovitud koguses kulda ning jätta see hoiule Šveitsis asuvasse hoidlasse.

Kliendid võivad kulla ka enda kätte hoiule võtta (tavaliselt pakuvad kauplemisplatvormid ühte tüüpi plaate). See tehing erineb standardsest kuldplaadi ostmisest, võimaldades potentsiaalselt soodsamat hinda. Mainekate kullatarnijate jaoks on etaloniks alati väärismetalli turuhind. See tähendab, et tarnija ostab kulla siis, kui klient selle eest maksab.

fot. erik_stein, pixabay.com, CC0

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)