Miks tuleks osa rahast investeerida võrgust sõltumatutesse varadesse?

Aasta lõpus ennustatakse ja avaldatakse mitmesuguseid prognoose. Pankade analüütikud kuulutavad üksteise võidu maailma lõppu. Mida siis 2018. aasta ikkagi toob? Peale hulga mullide lõhkemise ootab meid ees enneolematu globaalne kriis, Euroopa Liidu kokkuvarisemine ning teised katastroofid, mis võivad, aga ei pruugi tõeks saada. Üks oht on siiski kindlasti tõeline ja ilmselt alahinnatud – me loodame liigselt tehnoloogiale.

Tehnoloogiaga seostatakse suuremat tootlikkust ja mugavust. Pangakontorite külastajate arv üha väheneb – kodus arvuti taga saab samad asjad tehtud mugavamalt ja endale sobival ajal, näiteks õhtul pärast tööd. Kasutame vähem sularaha ja rohkem alternatiivseid makseviise, mis ei nõua pangaautomaadi külastamist ja hoiavad rahakoti kõhnemana. Samas ei ole kasvav mugavus ja ajasääst tasuta ning nendega kaasneb hulk riske.

Kui arvate, et pean silmas küberkurjategijaid, on teil õigus. Nad tekitavad juba praegu tõsiseid probleeme ja olukord muutub üha hullemaks!

Sügavamale jäneseurgu ...

Kätte on jõudnud huvitavad ajad. Mitmesugused geopoliitilised pinged üha tugevnevad, kuid keegi ei taha sõda alustada. Pärast II maailmasõda on suurriigid arveid klaarinud (nende jaoks) vähem valusal viisil, pidades varisõdu kolmandates riikides, näiteks Vietnamis, Afganistanis või Süürias. Tehnoloogia teeb kõik keerulisemaks – sotsiaalmeedia vahendusel jõuavad uudised rindelt kiiresti üldsuseni, paisates peavoolumeedia serveeritava lihtsustatud maailmapildi segi. Sellele on suurjõud reageerinud uute tehnoloogiliste võimaluste omapoolse kasutamisega, luues küberlahinguvälja, mida peame ületama näiteks oma arvete maksmiseks.

Investeerige kulda. See hoiab oma väärtust

Interneti militariseerumise tuntumateks näideteks on Stuxneti viirus ja Lazaruse rühmitus, mis paistab olevat üks Kim Jong-uni tuumaprogrammi rahastamisallikatest. Ka Venemaal on selles valdkonnas saavutusi ette näidata. Kuulus Peterburi trollifarm kallutas avalikku arvamust, levitades võltsuudiseid ja ostes Facebookis reklaamipinda vastuolusid õhutavale sisule.

Uusimad maailmas kõlapinda leidnud uudised puudutavad 8. detsembril algama pidanud kampaaniat, mida korraldab rühmitus nimega Kalifaadi Elektroonilised Hinged ehk häkkerid, kes toetavad ajutiselt taganema löödud ISIS-t. Veebisaidil http://map.norsecorp.com/#/ avaldatakse teavet rünnakute kohta reaalajas, kuid hiljuti pole nende intensiivistumist märgata olnud. Küberrünnakute esinemissagedus on ilmselgelt kõrge.

Heidame pilgu tagasi Küberkalifaadi nime kandva rühmituse ajaloole, mis väidetavalt oli ISIS-e kübersõjaga tegelev haru. Muu hulgas kanti selle rühmituse saldosse Varssavi börsi ründamine 2014. aastal. Hiljem ilmnes siiski, et rünnaku tegelikuks toimepanijaoks oli Vene salateenistustega seostatav rühmitus Fancy Bear (ehk APT28). Nagu näha, võib varisõdadele iseloomulikku petlikkust märgata ka kübersõdades.

Mida peaks lihtne Eesti elanik tegema?

Ilmselt tunneb nii mõnigi lugeja end nagu Matrixi kangelane Neo pärast punase pilli valimist, kui tal soovitati vaadata, kui kaugele jäneseurg ulatub.

Tehnoloogilises arengus ei ole iseenesest midagi halba. Maailm peab edasi liikuma ning on mitmesuguseid protsesse, mida võiks muuta kiiremaks ja tõhusamaks. Samas kaasnevad edasiliikumisega vältimatult eksisammud, millest meil tuleb ühiskonnana õppida. Üksikisiku tasemel on oluline ennast kas või veidi ette valmistada.

Lahendus on lihtne – hoida kas või osa varadest võrgust eemal. See ei tähenda, et tuleks hakata raha madratsisse õmblema. Sularaha on prinditud numbreid kandev paber ega erine oluliselt pangaarvel hoitavast rahast. Ajalugu on näidanud, kui kergesti võib raha oma väärtuse kaotada. Uusimaks näiteks on ilmselt Zimbabwe, kus mitu aastat kestnud hüperinflatsioon hävitas inimeste säästud täielikult. Paljud kardavad isegi tugevate valuutade nagu USA dollari tuleviku pärast ja ostavad krüptovaluutasid.

Lihtsaim viis ennast veebis varitsevate ohtude vastu kindlustada on osta füüsilist kulda ja hõbedat. Igaühel peaks igaks juhuks vähemalt unts kulda kodus olema. Parem siis juba kaks – õnnetused tulevad ikka mitmekaupa.

fot. geralt, pixabay.com, CC0

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)

Bartosz Adamiak