Nõudlus kulla järele 2016 aastal

Eelmisel aastal võis täheldada üldist nõudluse kasvu kulla järele- hoolimata tõsiasjast, et samal ajal toimus märkimisväärne langus ehete müügis. Seetõttu võib tekkida küsimus, kuidas see nii juhtuda sai? Nagu ilmneb, toetuvad need arengud tõusnud investeerimishuvile börsil olevate kulla tuletisväärtpaberite vastu.

Maailma kullanõudlus oli eelmisel aastal 4308,7 tonni. See teeb kasvuks 2,3% võrreldes 2015 aastaga, mil nõudlus oli 4212,2 tonni. Sama aja vältel toodeti kaevandustes 236,0 tonni kulda - 3 rohkem kui aasta varem. Lisaks toodeti 1308,5 tonni puhast kulda tööstusjääkidest ja romukullast, mis kujutab endast 17% kasvu võrreldes 2015 aastaga.

Ehtetööstuse poolt kasutati 2016.a maailmas ära 2041,6 tonni kulda, st 14,5% vähem kui aasta varem. See on madalaim näitaja seitsme aasta kohta. Ülemaailmset nõudlust ehete järele toidab suuresti Hiina ja India nõudlus, mis on viimastel aegadel märgatavalt kahanenud. Eelmisel aastal kasutas Hiina juveelitööstus 629 tonni kulda (17% vähem kui 2015. aastal), sama näitaja oli Indias 514 tonni kulda (22% vähem kui eelmisel aastal).
Seega võib majanduskasvu aeglustava katalüsaatorina näha Hiina ja India nõudluse vähenemist. Teiseks mõjuteguriks oli kulla hinna tõus, mis kerkis mõnedel juhtudel 20%. Kokkuvõttes tõusis kulla keskmine hind aastaga 8%.

Tööstuses ja hambaproteesimises kasutati 322,5 tonni kulda, mis on peaaegu 3% vähem, kui aasta varem. Sellest kogusest 254,5 tonni kasutas ära elektroonikatööstus. Muud tööstusvaldkonnad vajasid 50 tonni kulda, millest proteesimiseks kasutada kuni 18 tonni.

Kuldplaadid – 1G–1KG   Sertifikaat – 999,9 puhtus

Aastal 2016 tehti investeeringuid, mis hõlmasid füüsilise kulla ostu ja börsil kaubeldavate kullaaktsiatega tehtavaid tehinguid mahus 1561,1 tonni, mis oli 15% kõrgem näitaja, kui aasta varem. Neid arenguid mõjutasid läbi fondide tehtavad tehingud.

Aastal 2016 moodustasid investeeringud füüsilisse kulda (kangid ja mündid) 1029,2 tonni, mis on 1,7% vähem, kui aasta varem. Suurim kullaostja oli Hiina - 284,6 tonni, 25% rohkem kui aasta varem. Indias langes nõudlus investeerimiskulla järele 17% ulatudes 161,6 tonnini. Nõudlus investeerimiseks kasvas aasta viimases kvartalis, kui kulla hind maailmaturul langes.

Eelmisel aastal leidis aset ka märgatav huvi tõus investeerimiseks börsil kaubeldavate kulla tuletisfondide kaudu. Esimest korda kolme aasta jooksul olid netoinvesteeringud positiivses tasakaalus (531,9 tonni). Võrdluseks olgu toodud, et 2015. aastal vähenesid selliste fondide varad 128,3 tonni väärtuses.

Eelmise aasta esimesel poolel aset leidnud ETF (exchange-traded fund/börsil kaubeldavad fondid -toim.) varade kasv oli tingitud peamiselt Ameerika Ühendriigide riigisektori poolt tehtud investeeringutest kuid aasta lõpus, peale Donald Trumpi valimisi Ameerika Ühendriikide presidendiks (ja intressimäära tõusu), asusid USA investoreid ETF fondides viimasel kohal. Eelmise aasta esimese 10 kuu jooksul investeerisid ka Euroopa investorid oma raha ETF -desse, kuid novembris ja detsembris muudeti need väärtpaberid taas rahaks.

Keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonide tehtud ostud ulatusid 2016. aastal 383,6 tonnini. Eelmisel aastal oli see näitaja 576,5 tonni (33,5% rohkem). See oli seitsmes järjestikune aasta, kui riigisektor ostis rohkem kulda, kui müüs. Venemaa, Hiina ja Kasahstani pangad olid selle protsessi esirinnas ning moodustasid 80% kogunõudlusest.

Käesolev aasta näib olevat kulla jaoks soodne, et hoida investeeringutes kõrget kohta. Selleks on mitmeid põhjuseid, millest üks olulisemaid on kasvavad geopoliitilised pinged. Teema, mis jääb saladuseks, on Donald Trump -i poliitika.
Allikas: koostatud World Gold Council andmete põhjal

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)

Tagskuld
Jan Mazurek