Parim viis oma rahalise olukorra parandamiseks on sissetulekute suurendamine, kuid see ei pruugi alati võimalik olla. Siin toome kümme üsnagi lihtsat viisi kulude vähendamiseks.
Alustuseks hoiatame, et käsitleme üksnes lihtsamaid nippe, mis ei nõua suuri ohverdusi ega elustiili olulist muutmist. Te ei leia siit äärmuslikke nõuandeid stiilis „peske ülepäeviti” või „toituge veest ja leivast”. Samas aitavad ka need nipid suuremal või vähemal määral pere eelarves raha kokku hoida.
1. Hakake eelarvet pidama
See on esmatähtis samm kulude kontrolli alla saamiseks ja, mis veelgi tähtsam, nende struktuuri väljaselgitamiseks. Pahatihti moodustavad pere eelarvest olulise osa tarbetud kulud, mille olemasolust inimestel aimugi pole ja mille piiramisele ei mõelda, kuniks rahast järgmise palgapäevani jätkub.
Kulude arvestamiseks on loodud erilised rakendused. Muu hulgas pakuvad neid klientidele mõned pangad. Saadaval on ka muid arvutiprogramme ja mobiilirakendusi. Loomulikult saab hakkama ka lihtsa tabelarvutusprogrammiga. See ei pruugi küll kulusid automaatselt kirjendada, nagu teevad mõned pankade pakutavad rakendused, kuid kulusid ise sisse kandes tekibki eelarve jälgimise harjumus lihtsamini.
Mida teha esiteks? Peaksite teadlikult võtma kõigi ostude ja muude kulutuste eest kviitungi. Iga müüja peab kviitungi andma – see on seadusest tulenev nõue. Ärge häbenege seda küsida. Tegu ei pea tingimata olema kviitungiga, kuid müüja peab kindlasti esitama mingi ostu tõendava dokumendi, näiteks arve. Füüsiliste isikute vahelistele tehingutele (näiteks oksjonisaitidel) see reegel ei kohaldu.
Järgmiseks võtke nädalas üks päev (näiteks laupäev) kõigi kulude rakenduses või arvutustabelis kirja panemiseks. Liigitage kulud, näiteks „toit”, „alkohol”, „kultuur”, „auto” jne.
Mõne kuu pärast analüüsige oma kulusid. Kas kõik need on hädavajalikud? Äkki kulutate liiga palju raha tujude ajel? Kui näete, kuidas raha sõrmede vahelt läbi jookseb, võib olla lihtsam ennast kokku võtta.
2. Tehke lõunasöök tööle kaasa
Selle nipi järgimine võib nõuda üsna palju enesedistsipliini, eriti kui armastate ennast toiduga hellitada. Odavamat kui 3-5-eurost lõunasööki võib olla raske leida, isegi kui töökohas on söökla. Lõunasöögi ise tegemine ja tööle kaasa võtmine võib säästa nädalas kenakese summa ja aastas sõltuvalt harjumustest isegi mitu tuhat eurot.
Loomulikult võtab isetegemine veidi aega. Vähese harjutamisega peaks salati kokkukeeramine ning mõne võileiva ja õuna lõunakarpi panemine siiski igaühele jõukohane olema. Minul võtab võileibade tegemine kõigest 15 minutit, mis hõlmab poest saia ostmiseks kuluvat aega. Nii et ma pean lihtsalt 15 minutit varem ärkama. Alternatiiv on magada 15 minutit kauem. 🙂
Kindlasti ei tohi lõunasöögist loobuda. Näljane töötaja ei suuda keskenduda ning ei ole produktiivne. Lisaks võib ebakorrapärane toitumine tervist kahjustada.
3. Tingige
Selle nõuande rakendatavus on väga tinglik. Üldiselt tasub siiski meeles pidada, et klient on peaaegu alati jõupositsioonil. Eestis ei ole selline mõtteviis veel kuigi levinud, kuid uskuge mind – suurem osa müüjatest teab, et on nõrgemal positsioonil.
Tingimiseks tuleb ületada psühholoogiline barjäär seoses häbelikkusega ja kartusega jätta vaese või ihnuskoi mulje. Viisakas tingimises pole siiski midagi taunimisväärset. Kõige halvemal juhul ei anna müüja järele ja olete sunnitud maksma algselt öeldud hinna.
Oluline on teada, kuidas ja millal tingida. Turul pole mõtet kahe porgandi hinna üle kaubelda, kuna summa on nii väike. Sama käib supermarketite ja ketipoodide kohta, kuna kassiiridel pole voli selliseid otsuseid teha. Kliendi kui kuninga õiguste tagaajamine ja allahindluse nõudmine ei vii sel juhul kuhugi.
Tingimine on asjakohasem luksuskaupade või hulgikaupade ostmisel. Müüja marginaal on sel juhul niigi suur ja ta on tehingust väga huvitatud, mistõttu pakub ta peaaegu kindlasti mingit soodustust, milleks ei pruugigi olla hinnaalandus. Vahel pakub müüja midagi kauba peale. Siiski ei tasu lasta ennast ahvatleda poe nime kandvatest pastakatest, mis jäävad sahtlinurka vedelema. Kauba peale pakutav toode peaks olema kasulik. Näiteks on suurem osa jalatsipoode valmis andma kalli kingapaariga kaasa jalatsihooldusvahendeid. Arvuti ostuga võite saada kaasa hiire või muu välisseadme.
4. Ostke ühiselt
See ei puuduta üksnes populaarseid ühisostmissaite, vaid paljusid suuremaid oste. Kujutage näiteks ette, et kortermajas elav perekond otsustab oma aknad uute pakettakende vastu välja vahetada. See on üsnagi suur väljaminek (ehkki tavaliselt kompenseerivad selle madalamad küttearved), mistõttu isegi 10% allahindlus oleks arvestatav summa. Sellise investeeringu plaanimisel tuleks naabritega läbi rääkida – äkki on nad huvitatud aknatarnijatelt ühiselt pakkumiste küsimisest. Kui tellimuse esitavad korraga mitu samas majas elavat peret, säästab tarnija transpordi- ja paigalduskuludelt ning on peaaegu kindlasti valmis allahindlust tegema.
Aknad on kõigest näide. Sama taktikat võivad kasutada noored vanemad lasteriiete ostmisel, töökaaslased jõusaaliliikmesuse ostmisel jne. Oluline on jõuda üksmeelele ja tingida.
5. Lugege lepinguid
See on oluline väga mitmesuguste toodete puhul. Peaaegu igaühel on sõlmitud leping telefoni-, interneti-, digitelevisiooni- või muu teenuseosutajaga. Tavaliselt on need lepingud tähtajalised ning pikenevad seejärel automaatselt. Ärge magage seda hetke maha.
Kui lepingu tähtaeg hakkab lõppema, siis võtke teenuseosutajaga ühendust ja küsige paremat pakkumist. Isegi kui teile ei tehta hinnaalandust, on paljud teenuseosutajad valmis pakkuma suuremat arvu kõneminuteid, lisakanaleid või suuremat ühenduskiirust. Eriti oluline on see juhul, kui olete ostnud telefoni operaatorilt paketiga. Miks peaksite jätkama kõrgemate kuumaksete tasumist, kui telefon on kinni makstud?
Kui koduoperaator keeldub paremaid tingimusi pakkumast, võite minna konkurendi juurde – see on lihtne ja telefoninumber jääb samaks.
Sama kehtib pankade puhul. Tähtajalise hoiuse tähtaja saabumisel kantakse raha tavaliselt nullintressiga arvelduskontole, millelt see tuleb käsitsi välja võtta. Võtke aega, et tutvuda pangakontode ja teiste toodete-teenuste pakkumistega. Võib-olla on mujal parem.
6. Ärge ostke tujude ajel
Vana hea ostunimekiri on suureks abiks ja see tasuks igal juhul koostada, kuid siinkohal räägin ma pigem emotsiooniostudest, näiteks plaanimata kingaostust, kui juhuslikult ostukeskusesse satute (näiteks pangaautomaadi kasutamiseks). Kas olete kunagi midagi impulsiivselt ostnud ja hiljem ostu kahetsenud? Mina küll olen.
Hea harjumus on ost edasi lükata, koju minna ja läbi mõelda, kas seda asja on ikka vaja. Kui arvate ka järgmisel päeval nii, siis miks ka mitte? 🙂 Tavaliselt piisab siiski ühest ööst, et jõuda arusaamisele, et ega seda asja nii väga vaja polegi.
7. Ostke üksnes vajalikku
Võib tunduda, et see on enesestmõistetav, kuid kui paljud seda järgivad? Kindlasti teate kedagi, kellel pole kunagi midagi selga panna, aga ruumi uute riiete jaoks napib. Soovitan iga kord, kui uue rõivaeseme ostate, ühe vastavatest vanadest ära visata. See on ju loogiline ning teil ei tohiks kõhklusi tekkida. Kui tekib, peaksite järele mõtlema, kas uut ikka on vaja.
Sama kehtib elektroonikatoodete kohta. See, et populaarne bränd annab välja oma nutitelefoni kuuenda versiooni, ei tähenda, et viies versioon on kasutu ning te peate kohe poodi uue järele minema.
Ma ei ütle, et muid kui hädavajalikke asju ei tohiks üldse osta. Tuleks lihtsalt järele mõelda, milline ost on vajalik ja milline mitte.
8. Kaaluge jaekettide ja supermarketite omatooteid
Eestis on omatoodetel ikka veel vähekvaliteetsete toodete maine. 1990ndatel, kui ketipoed meie riigis kanda kinnitasid, müüsid paljud neist omatoodetena vähekvaliteetseid ja väga odavaid tooteid. Näiteks teatud Briti ketipoe õllesarnane toode.???
Eelmise aastakümne keskpaiku hakkas olukord muutuma ning tänaseks kannavad ketid omatoodete kvaliteedi eest üsna hästi hoolt. Loomulikult ei tasu valimatult omatooteid eelistada. Pole mõtet osta kvaliteetse talusingi asemel toodet, mis koosneb 70% ulatuses mehaaniliselt eraldatud lihamassist (mis ei olegi õieti öeldes liha). Teatud omatooted jäävad endiselt tuntud kaubamärkidele alla, kuid järjest enam leidub selliseid, millele pole midagi ette heita – nii tervislikku toitu kui ka majapidamisvahendeid. Vahel on riiulil kõrvuti kaks identset toodet, mille on valmistanud sama tootja, kuid poe nimega variant maksab tootja nime kandvast palju vähem.
Lugege selliste toodete märgistust hoolikalt ja kriitiliselt, kuid pidage meeles, et vahel võib omatoodete hulgas leiduda tõelisi pärleid.
9. Parandage asju
Suurettevõtted, iseäranis elektroonikatootjad püüavad kehtestada madala ostuhinna ja suurte ülalpidamiskulude mudelit. Põhimõtteliselt tähendab see, et odavam on osta uus kui vana remontida. Samas ei pruugi see alati nii olla.
Enne, kui katkise eseme ära viskate, visake sellele pilk peale ja mõelge, kas seda oleks võimalik odavalt remontida. Kvaliteetse kinga õmblus võib tasuda parandamist ning sülearvuti taastamiseks võib piisata saja euro eest uue aku ostmisest. Isegi auk püksipõlves ei pruugi tähendada, et püksipaar tuleb ära visata. Korralikest pükstest võib osav rätsep väikese tasu eest korralikud lühkarid teha.
10. Ärge ostke võlgu
Oma tujude rahuldamiseks ei tohiks kunagi tarbimislaenu võtta, ükskõik kui suur kiusatus selleks on. Kui olete valmis maksma 9000-eurose reisi eest kaks aastat 500 eurot kuus, oleks targem poolteist aastat raha koguda – säästaksite ju ikkagi 3000 eurot.
Laenuga ostmine on alati kallim.
Photo by rawpixel.com on Unsplash
