Sakslased relvastuvad kullaga

Kulda investeerimise populaarsus Goethe kodumaal kasvab ja sellel on mitmeid põhjusi. Siinkohal ei räägi me Saksa keskpangast, vaid kullanõudlusest üldiselt, iseäranis füüsilisest isikust investorite hulgas.

Mitte kuigi ammu oli Deutsche Bundesbank kullaturul aktiivne tegija. 2017. aasta augustis toimetati riigikassasse tagasi viimased 91 tonni Pariisis hoitud Saksa kulda (viimase nelja aasta jooksul on Saksamaa tagasi toonud rohkem kui 600 tonni). Saksamaal on praegu reservis ligikaudu 270 tuhat kullakangi koguväärtusega ligikaudu 110 miljardit eurot ning sellega on Saksamaa kullareservid maailmas suuruselt teised (esikohal on loomulikult Ameerika Ühendriigid).

Kullareservid ja riigikassade jõukuse võrdlemine ei ole siiski selle artikli teema – meid huvitab hoopis Saksa investorite tegevus kullaturul. Kulla hind on viimasel ajal suhteliselt madal ja mõned investorid näevad selles võimalust.

Maailma Kullanõukogu avaldas oma hiljutises raportis huvitavad andmed Saksamaa kullaturul toimuva kohta. Selles protsessis mängivad olulist rolli viimase aastakümne sündmused, mis said alguse globaalse finantskriisi puhkemisest 2008. aastal.

Investeerige kulda. See hoiab oma väärtust

Tuleb tunnistada, et tänaseid Saksa kullaturu andmeid ja investeerimiskulla nõudlust vaadates on raske uskuda, mis toimus (või õigemini ei toimunud) enne 2008. aastat ja mis toimus järgnevatel aastatel.

Kui enne globaalset kriisi investeerisid sakslased kuldmüntidesse ja kullakangidesse tühise osa oma säästudest, siis 2008. aasta alguses muutus olukord pöördeliselt. 2016. aastal joosti kohalikul turul tormi börsikaupadele (exchange traded commodities, ETC). Piisab sellest, kui öelda, et just siis pumpasid sakslased riigi kullaturule 6,8 miljardit eurot. 2017. aastal toimunuga võrreldes ei ole see veel midagi. Näiteks oli kolmandas kvartalis fondi ETC-AUM portfellis kulda 252 tonni ehk ligi 10 miljardi euro väärtuses. Ärgem unustagem, et Saksamaa keskpanga kullavarud on maailmas suuruselt teised (ehkki viimasel ajal on aastas enim kulda ostnud venelased).

Millest on sellised muutused ajendatud ja miks Saksamaa kullaturg endiselt kasvab, hoolimata kulla madalast hinnast neljanda kvartali alguses?
Sakslased ei ole oma kullapalavikus üksi. Olukorra arengus mängis loomulikult olulist rolli investorite soov maandada oma riske puhuks, kui hiljuti aset leidnud majandus- ja rahanduskriis peaks korduma. Ehkki kuld sobib selleks otstarbeks tõepoolest suurepäraselt, on kulda investeerimise selline tuhin siiski üllatav.

Võib oletada, et sakslased on õppust võtnud oma riigi tormilisest ajaloost ja pigem ei usalda valuutasid. Viimase saja aasta jooksul on Saksamaal ju kasutusel olnud tervelt kaheksa eri valuutat. Sellise ebastabiilsuse foonil tundub kuld, mille hind stabiilse väärismetallina katastroofiliselt langeda ei tohiks, ahvatleva varana.

Kulla populaarsust ja selle suhtes tuntavat usaldust näitab Maailma Kullanõukogu avaldatud per capita kullanõudluse statistika – tuletame meelde, et 80 miljoni elanikuga on Saksamaa üsna suur riik.

Ühte näitab statistika kindlalt – inimesed usaldavad kulda. Seda hoolimata kulla praegusest tagasihoidlikust hinnast – veidi alla 1300 dollari untsist. Paistab, et Saksamaa kullanõudlust see ei pärsi. Pigem võib arvata, et kogenud Saksa investorid kasutavad võimalust osta kulda odavalt, panustades selle hinna pikaajalisele tõusule.

Sellele loogikale on raske vastu vaielda. Piisab sellest, kui vaadata kulla hinna majandusraskusi trotsivat tõusu viimase aastakümne jooksul. Hind on tõusnud ligi 100% . 10-protsendiline aastatootlus on väga hea tulemus, iseäranis hoiuste turu olukorda arvesse võttes – Poola valitsuse rahanduspoliitika nõukogu arvates jäävad intressimäärad lähitulevikus endisele madalale tasemele.

MIS VÕIMALUSI PAKUB KULD?

plpolski (Polish) enEnglish (English) ruРусский (Russian)

Tagskuld
Szymon Matuszynski