Viis asja, millelt ei tasu kokku hoida

Millal saab säästlikkusest ihnus? Siis, kui hakatakse säästma asjadelt, millelt ei tohiks säästa. Mõnele eluvaldkonnale tasub kulutada. Selles artiklis toome välja viis asja, mille arvelt kokku hoidmine pole mõistlik.

Suurem osa meie kodulehel avaldatud artiklitest keskendub säästmisele. Kapitali kogumine ja investeerimine on loomulikult väga tähtis. Samas ei pruugi iga raha säästev otsus alati õige olla.

Tervis

Juba vanasõna ütleb: „Terves kehas terve vaim.” Ega ilmaasjata kohtudes tervist soovita – tervis on tähtsaim vara, ehkki kahjuks kiputakse sellele arusaamisele hilja jõudma. Haigus võib purustada unistused ja muuta kõrgete sihtide saavutamise võimatuks. Enda elu ja tervis peaks olema igaühe jaoks olulisim ning sellelt säästmine kindlasti välistatud.

Mida see praktikas tähendab? See ei tähenda sugugi, et peaks raha kallitele erakliinikutele loopima. Esmajoones tähendab see oma tervise eest ise hoolt kandmist ning muu hulgas tasakaalustatud toitumist, mis võib kahjuks samuti kallis olla. Mahetoodetud köögi- ja puuviljad ning muud toiduained on kõrgema hinnaga kui tavapärane poetoit. Lisaks tasub tegeleda spordiga ja käia korrapäraselt reisimas või niisama puhkamas – vaheldus tuleb kehale kasuks ja vähendab stressi.

Haridus

Õppida pole kunagi liiga hilja ja elukestva õppe olulisust rõhutatakse üha enam. Erialane enesetäiendamine, koolitustel ja õpitubades osalemine ning võõrkeelte õppimine võib anda tööturul eelispositsiooni ja aidata vaimu ärksana hoida.

Ka laste hariduselt ei tohi kokku hoida. Võõrkeelekursused, tantsutunnid, jalgpallitrenn ja muud huviringid võivad aidata noorel kutset leida, aga igal juhul arendavad hilisemas elus marjaks ära kuluvaid oskusi.

Hügieenitarbed ja kosmeetika

Näokreemid, deodorandid ja šampoonid – hügieenitarvete ja kosmeetikatoodete maailmas orienteerumine on tänapäeval üha keerulisem. Mõni toode sisaldab säilitusaineid, mis võivad pikas perspektiivis tervist kahjustada. Seetõttu tasub investeerida kallimasse looduskosmeetikasse, mis ei sisalda kahjulikke lisandeid, näiteks sünteetilist SLS-i või alumiiniumi sisaldavaid värvaineid.

Rõivad

Rõivad on meile teise naha eest ja oma nahas tuleb end hästi tunda. See ei tähenda, et tuleks valida võimalikult kallid särgid, püksid ja pintsakud, vaid et tuleks pöörata tähelepanu nende materjalile.

Looduslikud rõivamaterjalid on näiteks puuvillane, linane ja villane riie (viimase puhul võib kaaluda ka eksootilisemaid variante, näiteks alpaka- või angooravilla). Need on nahal mõnusad, pehmed ja hingavad. Sünteetilisest kiust materjalide ja muude tehismaterjalide kohta ei saa alati sama öelda – mõned neist ajavad higistama, koguvad staatilist laengut ning võivad isegi nahka ärritada. Sellistes riietes on raske end mugavalt tunda. Tehismaterjale ei tasu siiski täiesti ära põlata, kuna näiteks spordiriietes on need omal kohal.
Tähtis on valida kvaliteetsed rõivad, mis sobiksid teie elustiiliga.

Ohutus

Signalisatsioonisüsteem, autorehvid, elukindlustus – vaevalt et keegi ohutust tõsimeeli luksuseks peab. Ohutusse investeerimine aitab vähendada õnnetuste pärast muretsemist ja sellega kaasnevat stressi. Ka materiaalset aspekti ei tasu unustada – kodu, autot ja muud vara kaitstes ja kindlustades vähendate ja maandate hinnalise vara kaotamise või hävimise riski.

fot. eloneo, pixabay.com, CC0

polski (Polish) English Русский (Russian)